Välisinvestorid: investeerimisotsuse tegemisel on riigi maine kriitilise tähtsusega

Eesti välisinvestorite seas läbi viidud uuringu põhjal on investeerimisotsuse langetamisel kriitiliselt oluliseks valitud sihtriigi maine, mis on Eesti puhul alates eelmisest valitsusest langenud.

Eesti Välisinvestorite Nõukogu ehk FICE esimehe Heikki Mäki sõnul hindas üle 70% välisinvestoritest olulisimateks teguriteks investeerimisotsuste langetamisel selle, kui avatud on sihtriigi ühiskond ja kui kättesaadavad on sealsed ressursid. Seetõttu uuris Eesti Välisinvestorite Nõukogu investorite tagasisidet Eesti mainele, haridusele, tööjõu kättesaadavusele ja maksusüsteemile ning bürokraatiale.

“Välisinvestorid on selgelt Eesti majanduse selgroog, sest neil on piisavalt finantse, et muutuda globaalse väärtusahela oluliseks osaks Eestis,” selgitas Mäki, kelle sõnul on välisinvestorid suutnud tulla koroonakriisist välja tugevana. “Ligi poolte küsitletud välisinvestorite käive on jäänud samaks või koguni kasvanud. Üle poolte prognoosib aga käesolevaks aastaks käibe kasvu.” Mäki lisas, et 80% välisinvestoritest ei kasutanud riigi poolt kriisi ajal pakutavaid tugimeetmeid ning vaid kolmandik pidi kriisi tõttu töötajate arvu vähendama.

Investorite hinnangul on Eesti maine üks olulisemaid tegureid investeerimisotsuste langetamisel ning alates eelmise valitsuse võimuperioodist on riigi maine nende hinnangul langenud. “See-eest on ärikeskkond jäänud neutraalseks ja selle puhul nähakse pigem tõusutrendi,” kirjeldas Mäki, kuid lisas, et ometigi ootavad investorid ka stabiilsemat poliitilist keskkonda.

“Samuti on näha Eestis jätkusuutliku ärikultuuri kasvutrendi, sest üle 70% küsitletud välisinvestoritest peab oma äri ajamisel oluliseks ligipääsu rohelisele ja jätkusuutlikule energiale. Lisaks tõdes üle 70% uuringus osalejatest, et valitsuse investeeringud roheenergiasse suurendaksid nende ärivõimalusi Eestis,” märkis Mäki.

Kuigi Eesti tööjõu oskused ja kompetentsid olid ühed peamistest põhjustest, mis meelitasid välismaised ettevõtted oma protsesse Eestisse üle tooma, tõid Mäki sõnul investorid välja hariduse ja tööjõu oskuste teema kui ühe kõige kriitilisema, mida Vabariigi Valitsusel tuleks järgneva paari aasta jooksul prioriteediks seada.

“Täna on oskustööjõu kättesaadavusega seotud väljakutsed Eestis kujunenud selgelt investorite kasvu üheks oluliseks piiranguks,” selgitas Mäki ning lisas, et investorite sõnul peab valitsus seadma prioriteediks ka tööjõu sisserändega ja tööstussektoris puuduva tööjõu probleemidega tegelemise ja lahenduste leidmise.

“Digitaliseerimine on üks paljudest olulistest teguritest, mis võimendab ümberõppe vajadust. Oluline on luua parem süsteem selle võimaldamiseks mitte ainult töötutele, vaid ka tööturul aktiivsetele inimestele, kes soovivad senist tegevusala vahetada.”

Ühtlasi ootavad investorid Mäki sõnul selgelt mõistetavaid ja läbipaistvaid regulatsioone, mis on investeeringute tegemisel Eestisse üheks peamiseks otsustustamise aluseks. “Sihtriigi maine kõrval on just äriajamise kulukus ja selgus teiseks välisinvestorite jaoks kõige olulisemaks otsustuskohaks,” selgitas Mäki. Ta lisas, et Eestil on stabiilse maksusüsteemi ja vähese bürokraatia osas positiivsed väljavaated ning mõistlik jätkata seni valitud sihil.

Eesti Välisinvestorite Nõukogu poolt esitletud kokkuvõte põhines viimasel neljal aastal läbi viidud ulatusliku uuringu viimase aasta tulemustel, milles anti ülevaade investorite tagasisidest Eestile kui välisinvesteeringute sihtpaigale.

Märtsis ligi saja välisinvestori seas läbi viidud uuringu tulemustega saab tutvuda siin.